Lämmastikühendeid 0,8%, orgaanilisi happeid 0,1%. Spetsiifilise lõhna tagab väike kogus eeterlikke õlisid. Kibedat maitset põhjustavad mõruained saponiinid, kukurbitatsiinid, mis on kogunenud peamiselt kurgikoorde ja viljavarre poolsesse otsa. Uuemates sortides leidub neid vähem ja nende sisaldus sõltub agrotehnoloogiast. Botaaniline iseloomustus-kurk on rohtse roomava või köitraagude abil roniva varrega üheaastane taim. Kurgitaime peavars kasvab avamaal tavaliselt 1-1,5 meetri pikkuseks, katmikalal aga üle 5 meetri. Täiskasvanud kurgilehe pikkus on alla 8-30 cm ja laius vastavalt 5-20 cm. Lehekaenaldest arenevad köitraod, külgvõsud ning emas- ja isasõied. Külgvõsude moodustamise intensiivsus oleneb sordist ja kasvutingimustest (valgus, temperatuur, väetamine). Tänapäeva sordiaretuse eesmärk on selliste sortide leidmine, kus moodustuvate külgvõrsete hulk on juba geneetiliselt sisse kodeeritud
Seepärast on aegade jooksul hoolega edendatud meloni kasvatamist ja aretust ning ta on levinud paljudesse maadesse, kus teda kultiveeritakse parasvöötme soojemast piirkonnast kuni troopikani. Suve lõpust alates on melon Kesk-Aasia turgudel valitsevaid kaupu, Euroopas tuntakse teda vähe. Enamik meloni sorte ei kannata transportimist ega säili kuigi kaua, seepärast süüakse teda peamiselt kasvatusmaades. Melonitaim on üsna kurgitaime sarnane, 0,5-1,5 meetri pikkuste lamandunud vartega, kollaste õitega. Õied on enamasti nagu kurgilgi ühesoolised, kuid on ka kahesoolisi õisi olemas. On aretatud palju sorte. Viljad on väga erineva suuruse, kuju ja värvusega. On hele- ja tumekollaseid, rohelisi, kollakaspruune ja erivärvilisi joonisega vilju. Viljaliha on õrn, mahlane, lõhnav, magus, oranzikas või kreemikaskollane, harvemini valge või rohekas. Melon sisaldab sordist olenevalt 4-18%, keskmiselt 7-12% suhkruid
annaabi.ee 
