Surm ja matused eestlastel ja Eestis elavatel venelastel
Ametile sobis jumalakartliku
eluviisiga vanatüdruk või lesk " "11 ( 2002:126).
Surnupesijale oli ette nähtud tasu. Eesti leinamajas tavaliselt kingiti midagi surnu rõivastest,
hilisemal ajal on surnupesijale antud ka raha. Merike Lang selgitab kommet eksisteeriva
kartusega, et vastasel juhul võis pesija haigestuda12. Venemaal sellist kartust ei olnud: "kolm
koolnut pesed puhtaks- kõik patud saad andeks, nelikümmend koolnut pesed puhtaks- patutuks
9
Kurgan on türgi-tatari keelest pärinev termin, mis alguses tähendas kraaviga või valliga kinnitatud kohta, hiljem hauda suure
mullaga.
10
Korb, Anu. Siberi eestlaste surma- ja matusekombestikust.- Mäetagused, 2001, nr 25, lk 108 [E- folklooriajakiri]
http://www.folklore.ee/Tagused/nr25/index.html , viimati vaadatud 30.05.2008.
11
"mitte ilmlik ja mitte suitsetaja ".
12
Lang, Merike. Matusekommetest Kirde-Eestis 19. sajandil ja 20. sajandi algul. - Mäetagused, 1984, nr 25, lk 82 [E-
annaabi.ee 
