Eestlaste sõjavarustus Muistses vabadusvõitluses
Mõõgad olid
kaheteralised ja sirged, sarnased tänapäeval rohkem tuntud viikingimõõkadele. Valmistati neid
peamiselt rauast, kallimad ja vastupidavamad mõõgad olid terasest. Vanemate mõõgad olid
mõnikord hõbetatud pidemetega, näitamaks nende seisust.
Teada on, et rohkem kasutati mõõku Lääne-Eesti saartel ja rannikualadel, põhjuseks varasemad
kokkupuuted viikingitega.
Kureverest leitud mõõga käepide.
Võitlusnuga
Võitlusnuga on puhtalt võitlemiseks valmistatud terariist, mille pikkuseks on 25-80 cm. Üle 80 cm.
pikkusi loetakse juba mõõkadeks. Muistses vabadusvõitluses kasutasid eestlased sõjanuge suhteliselt
palju, sest nad olid odavad ja neid oli kergem valmistada kui mõõku. Võitlusnoad olid üheteralised,
sirged või kõverad, tavaliselt rauast valmistatud. Oma lühiduse tõttu olid nad kerged ja kiired ning ei