Eestlaste vabaduse järgjärguline kokkuvarisemine keskajal
paganate vastu lossi (ein hus) ehitab, üks kuu seal omal kulul teenima (U. B. 405, a. 1267).
Semgallisid kohustab 1272. aasta leping lossi ehituse- ja teedetegemistöödele (U. B. 430).
Nii näeme, et sel ajal oli lossisid ainult piiskoppidel ja ordul, et neid ei olnud veel mitte iseäranis
palju, nad pidid esmalt vastristituile kaitset andma, siis aga kõige pealt ordule, et nende
ehitamine oli veel suurte raskustega ühenduses. Pärismaalaste omad kantsid etendasid veel
teatavat osa. Kurelastel oli veel 1260-1267 palju kantsisid, mida ordul tuli suurte jõupingutustega
vallata ning siis ära põletada (v. Riimikroonika). Selle aja sõjas saarlastega nimetab
Riimikroonika (rida 6196 jj.) ,,hagen Carmele", tähendab arvatavasti küll Kaarma maalinna.
1343. a., peale Tallinna õnnetut lahingut, tegid harjulased (Hoeneke resp. Renner'i teatel) ,,twe
hagen" ja saarlased ühe (Maapensaare resp. Maapersaare - Luiga, lk. 123). Et Kaarma ja
annaabi.ee 
