Hamlet, Terve Raamat
.. Jätkugu teil leiba enestele ja teistelegi!
LAERTES: Ophelia, õeke, maikuu õieke!
OPHELIA: Ma loodan, et kõik läheb hästi. Peame muidugi olema
kannatlikud - aga kuidas mitte nutta, kui mõelda, et ta pandi
külma mulla alla... Isa! Ema!
OPHELIA (LAERTESELE): Siin on rosmariini, see on mälestuseks -
pea meeles, mu arm - ja siin on käoorvikuid, need on
mõtiskluseks. (KUNINGALE) Teile on siin köömneid, hingele puhastuseks ja
kurekelli kavaluseks, (KUNINGANNALE) siin on ängelheinad teie jaoks ja
siin on minu omad - oi, aga leinalille tuleb ju teistmoodi kanda! Ja see
siin on maarjalill õnnetu armastus, see jääb minule. Tahaksin kinkida
teile kannikesi, aga kõik need närbusid, kui mu isa suri, räägitakse, et
õndsat surma... Jää jumalaga.
Ophelia lahkub, Kuninganna tema järel.
KUNINGAS: Kõik minge siit! Laertes, siia jää!