Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
koosseisus, oli II RK esimees. 1927 sai oma teise valitsuse moodustada, tegi
riigivanemana visiidi Rootsi kuningriigis. 1928 valis TÜ ta audoktoriks tema riiklike
teenete eest. 1931 sai JTst Pätsi valitsuses välisminister, 1933 oli ta riigivanemana uue
põhiseaduse ja presidendi institutsiooni loomise juures. Samas ka kaitseseisukorra ja
eeltsensuuri ajal võimul. Jäi opositsiooni, kes sai ennast avaldada väga piiratult.
Jätkas igal vabal hetkel Postimehe kureerimist kuni selle sekvestri e sundhoolduse alla
minekuni 1935 * (P võeti valitsuse suuna pooldajate kätte). 1935-39 tegutses TÜ
professorina.
"Kes on näinud Jaan Tõnissoni rühikat kuju, sügava mõtleja näojooni ning märganud
seda mõju, mida tema kõned jätavad, ei saa unustada seda meest," kirjutas JT
juubelialbumis 1938 üks soome riigimees.
Ise nimetas JT oma elutööd võsarookimiseks, et teha ruumi haritud pinnasele.