lõpposas ühineb ta seemnepõiekeste juhaga ja tekib purskejuha - ductus ejaculatorius Lisasugunäärmed (aktsessoorsed sugunäärmed): Seemnepõiekesed, eesnääre, bulbouretraalnäärmed Seemnepõiekesed Seemnepõiekesed on väga tugevalt väändunud hargnematud seemnejuha väljasopistused Täkul põisjad, teistel loomadel kompaktsed Kiulis-elastne proopria annab aluse pikkadele keerukatele limaskesta kurdudele, kõrged epiteelirakud omavad sekretoorsete rakkude tunnuseid Prostata koosneb tubuloalveolaarsetest näärmetest, mis avanevad ureetrasse. Strooma koosneb sidekoest ja silelihasrakkudest. Bulbouretraalnäärmed on väikesed paarilised näärmed, mis avanevad pika viimajuha abil ureetrasse Vooderdab kõrge limatootev epiteel; sekreteeritav vedelik sisaldab ka suhkruid (peamiselt galaktoosi) ja veidi siaalhapet Peenis Peenis koosneb erektiilsest koest ja sisaldab osa isasureetrast
Eraldab kõhunäärmenõret, mis koosneb: Trüpsaiin - lõhustab valke Amülaas - lõhustab süsivesikuid Lipaas - põhiline sooletraktis rasvu lõhustav ferment 18. Seedimine peen- ja jämesooles. Soolenõre sisaldab maltaasi, mille ülesandeks on lahustada disahhariidid monosahhariidideks toimub peensooles. Soolenõre sisaldab ka rasvu lõhustavaid fermente, mida sapihapetega emulgeeritakse ja aktiveeritakse. Peensooles toimub toidu imendumine tänu siseseinal asetsevatele kurdudele ja hattudele. Kui toit satub peensoolde, hakkavad hatud kokku tõmbuma ja liikuma ning tõmbavad iminapa moel toidu algosakesed hattude vahele ja surutakse läbi peensoole seina. Sealt edasi liiguvad monosahhariidid ja aminohapped verre. Jämesooles toitainete imendumist enam ei toimu, va. süsivesikud ja vesi. Seetõttu tehakse meditsiinis vahest toiteklistiiri. Jämesooles on hulgaliselt baktereid, nende osavõtul
12-sõrmiksooles Seeditav materjal liigub maost väikeste portsjonite kaupa 12sõrmiksoolde. Seal neutraliseeritakse toidu happelisus. Happelisuse tõttu võivad tekkida haavad. Sinna suubuvad väga tähtsad nõred: kõhunäärmenõre, sapp, soolenõre (peptidaasid – valku lõhustavate fermentide grupp; maltaas – lõhustab disahhariidid monosahhariidideks; lipaas – rasvu lõhustav ferment) peensooles Peensooles toimub toidu imendumine tänu siseseinal asetsevatele kurdudele ja hattudele. Kui toit satub peensoolde, hakkavad hatud kokku tõmbuma ja liikuma ning tõmbavad iminapa moel toidu algosakesed hattude vahele ja surutakse läbi peensoole seina. jämesooles Jämesooles toitainete imendumist enam ei toimu, va. süsivesikud ja vesi. Seetõttu tehakse meditsiinis vahest toiteklistiiri. Jämesooles on hulgaliselt baktereid, nende osavõtul toimuval käärimisel tekib süsivesikutest piimhapet, äädikhapet, südinikdioksiidi ja vett. 5
annaabi.ee 
