Karin Fossum “Neljanda novembri öö”
See oli väga positiivne minu jaoks,
et ta sai psühholoogi juurest abi. Ehk see kõik oli kuidagi nii selge asjade käik ja nii see
pidigi minema. Natuke pingelisust tekitas see, et Jonna tegelikult ei rääkinudki, mis ta terve
see aasta teinud oli. Tuli olla väga kannatlik ning see omakorda tekitas juba minus neid
erinevaid “pilte”, mis Jonna tegi aasta jooksul. Need vaikus momendid, mis seal olid tekitasid
pinget ka lugejas ehk vaikus oli kurdistavalt kuuldav ning nagu piinas. Samas tooksin välja
“kauaoodatud” hetke, mil mõlemad suutsid oma arvamuse, mida nad olid kaua ainult oma
mõtetes hoidnud, et minna lahku, kuna see tundub mõlemale tervislikum. Jonna sünnipäeva
päeval suutsid nad mõlemad selle välja öelda kuid pärast seda, kui Jonna tagasi tuli ei
teadnud kumbki, kas nad ikka lähevad lahku või ei. Raamatu lõpus ütleb Jon tähti vaadates, et
ta näeb, et lugu lõpeb hästi
annaabi.ee 
