Mein Kampf
Ma lootsin, et saan Saksamaal arhitektiks, teenin endale mingil määral välja nime ja hakkan ausalt
teenima oma rahvast piirides, mida saatus ise mulle kätte näitab.
Teisest küljest soovisin ma ikkagi kohale jääda ja töötada selle asja heaks, mis juba ammu
moodustas minu kõige palavamate soovide kuju: ma tahtsin elada siin selle õnneliku momendini,
mil minu kallis kodumaa ühineb lõpuks ühise isamaaga, s.o. Saksa impeeriumiga.
Paljud ei mõista ka praegu seda kirglikku kurbusetunnet, mida ma siis üle elasin. Kuid ma ei
pöördu mitte nende poole, vaid nende poole, kellele saatus pole seniajani osutanud seda rõõmu või
keda ta kohutava julmusega jättis sellest õnnest ilma pärast seda, kui nad seda olid omanud. Ma
pöördun nende poole, kes, olles eemale rebitud iseoma rahvast, olid sunnitud pidama võitlust isegi
püha õiguse eest rääkida oma keeles, kellele langeb osaks tagakiusamine ja jälita-mine lihtsa