Iidsete aegade lood 1
vihmasadu ja iilagi ei puhunud seal tuul. Kunagi polnud külm ega palav, vaid ikka
imeilus ilm.
Üksnes siis, kui jumalad ära olid, heitsid hoorid losside üle varjava pilveloori.
Kui aga surematud naasid, ajasid kolm jumalannat pilved laiali ja taas sätendasid
jumalate särvad lossid kuldses hiilguses.
Kaugel all katsid maad pilved. Seal järgnesid kevadele ja suvele sügis ja karm
talv. Rõõmule järgnes mure. Ja jumalaile polnud tundmata kibedad kurbusehetked,
kuid jumalate juures pole kurbusel pikka iga ja rõõm ei jää kauaks eemale.
Elu Olümposel oli ilus. Oma olengutel sõid jumalad ambroosiat ja jõid nektarit
ning olid rõõmsad oma igaveses nooruses sest jumalad ei saa kunagi vanaks.
Kaunid graatsiad ja muusad lõbustasid neid tantsude ja lauludega. Kätest kinni
hoides tantsisid ja laulsid muusad ja graatsiad ikka nii ilusasti, et jumalad istusid
võlutult, lummatud nende kergejalgsusest ning häälte kooskõlast
annaabi.ee 
