10. klass kunstikultuuri ajalugu
Hiina siidiga
kaetud seinad buduaarides, vesipiibud, portselannõud sobitusid moraalitu õhkkonnaga hästi.
Skulptuuris oli portselanist erootiline pisiplastika ja mõned portreebüstid.
Maalikunstis kujutati lodevas poosis seltskonda, siivutuid stseene, näitlejaid ja mütoloogiat, kuhu
lisandus tihti väikseid armunooltega putosid lendama. Antonie Watteau maalidel on sageli
vabaõhu etendusi jälgivat seltskonda kujutatud, aga ka näitlejaid ning enamus pilte on veidi
kurblikud. François Boucher kohandas oma maalide temaatika ja tonaalsuse vastavusse rokokoo
interjööriga ning tema sagedasem modell ja ühtlasi soosija oli markiis de Pompadour. Tõsisem ja
tõetruum oli Jean Baptiste Simeon Cardini looming, kus ta tunnustab ka lihtrahvast. Prantslaste
uhkuseks on naiskunstniku Elisabeth Vigée-Lebruni õrn, daamilik looming, sh. Kuninganna
Marie-Antoinette'i portreed. Inglise kunstnik William Hogarth oli ajastut naeruvääristav kunstnik,