Nikolai Triigi elulugu
pedagoogitööst loobuda, mida ta mõningatele korratustele vaatamata tegi südame ja tõelise
kiindumusega. Ta oli ilmselt teadlik oma nõrkustest, neelas selle nimel alla mõnegi ebameeldiva
situatsiooni ja püüdis oma tööd ning kohta säilitada.
Kuivõrd vajalik oli Triik õpilaskonnale ja kuivõrd teda austati tema puudustele vaatamata,
illustreerib paremini kui miski muu kuulus ,,Pallase" streik 1935. a. kevadel. Ühiselt koostati
kunstikooli kuratooriumile palvekiri, millele järgneb 18 allkirja. Nad seletasid, et Triigi halb tervis
ei ole takistanud tema pedagoogilist tegevust. Viimaks lubas kuratooriumi esimees vastuse anda 4.
aprillil. Kuid 1. aprillil teatas direktor, et vastust õpilaste palvekirjale lähemal ajal ei anta. Õpilased
P. Aavik ja A. Miikman tulid nagu ühest suust otsusele: siin ei aita muu kui streik. Streik viidi läbi
täielikus üksmeeles. Kogu nelja päeva kestel keegi kooli ei ilmunud ja nagu ette teatatud, tulid
annaabi.ee 
