Vana Kreeka pillid
sajandil. Neid leidus Prantsusmaal, Saksamaal ja Hispaanias, vähemal määral
Inglismaal. Häälestatud tornikelli on olnud juba vähemalt 3000 aastat, kuid Euroopasse jõudsid need
alles 11. sajandil. Esimest korda on seda kujutatud 1070. a. paiku ilmunud piiblis, kus kellamees lööb
ühe käega seitsmest kellast kellamängu ja teisega trummi. 13. sajandil mehhaniseeriti mõned raekoja
kelladega ühendatud kellamängud nii, et hammasratta mehhanism pani tornikellad aega lööma.
Kurandid ehk kellamängud. Muusikaliste tornikellade valmistamise kunsti täiustati Madalmaadel ja
Põhja-Prantsusmaal, kus kellad rippusid torni sees raamistiku küljes. Haamreid liigutasid automaatselt
suures puutünnis (hiljem metallsilindris) olevad raudpulgad. Kui silindrit pöörasid pommid ja vintsid,
tõstsid pulgad kange, mis olid traadi abil haamritega ühendatud. Kaks varaseimat linnakella, mis
ühendati tornikelladega, olid Monsis (1328) ja Strasbourg'i katedraali astronoomiline kell (1354)
annaabi.ee 
