Lõbusalt saeb inimene oksa, millel ta ise istub
päevaga sammuvõrra lähemal hävingule, kuid, kas, mida ja kui palju me teeme omaltpoolt, et
seda vältida?
Esimese teemana soovin käsitleda maailmas laialtlevinud probleemi - jäätmekäitlust.
Siinkohal ma ei saa väita, et igas maailmajaos probleemi tõsidus võrdväärne teiste
maailmajagudega on, aga ku siinkohal võtta meie koduplaneeti kui ühtset tervikut ja geograafia
kõrvale jätta, siis on ilmselge fakt, et probleem on tõsine. Olgugi, et aeg-ajalt kuradme oma
riigi ja selle valitsuse üle, kuid piisab vaid lühiajalisest viibimisest kuskil arengumaades, et
osata hinnata meie kodukoha puhast vett ja häid elutingimusi. See omakorda võiks inimestel
silmad avada, et igalpool maailmas ei ole elu nii ilus ja muretu kui meil siin ning panna
mõtlema selle üle, kas oleks võimalik sinna midagi parata. Ka meie Euroopa kultuuriruumis
oleme andnud oma panuse hiiglaslike prügisaarte tekkimisse. Maailma suurima prügisaare
annaabi.ee 
