Sõjasuvi Ruhnul
,,Laske käia, tuvikesed, laske käia...rutem...'' meelitas neid Hodak.
,,Veel lähemale....Nii. Natuke veel. Meie fugassike ei jõua teid ära oodata...''
Kaartid avasid äkki tule oma automaatkahuritest ja suurekaliibrilistest kuulipildujatest. Mürsud tungisid kaevikute
rinnatisse ja loopisid kildudega segatud mulda mürinal laiali. Pea kohal vihisevad kuulid puurisid end puutüvedesse.
,,Noh, tulge kuradivaimud, veel lähemale!'' karjus hoogu sattunud Hodak.
,,Ärge siis kartke. Me ei ava veel tuld!...'' meelitas ta ja sättis õlga mugavamalt kergekuulipilduja vastu.
Kuid kaatrid lõpetasid niisama ootamatult tulistamise, pöörasid ümber ja lahkusid Pärnu suunas.
,,Plehku panid, lurjused! Isegi ühtegi pauku ei lasknud teha!'' vandus Hodak.
Igal hommiku ja õhtupoolikul, täpselt samal kellaajal, ilmus Ruhnu kohale Saksa luurelennuk. Tavaliselt tiirutas ta
annaabi.ee 
