Eesti kirjanduse ajalugu I eksam
ning lõpeb nii, et ilmub karvane olend Poova, kes esindab kurjuseideed. Selles novellis jääb inimene
kurjale alla, inimese saatus on surm vägivaldsel moel. Tuglase novellides on palju surmajuhtumeid,
kus inimesed surevad ebaloomulikult ja vägivaldselt (kägistamine, enda ülespoomine, kolpade
lömastamine tellistega, plahvatus). Novell „Poeet ja idioot“ on esseistlik, st sündmusi on vähe, kuid
arutletakse uue usu üle, mida kutsutakse kuradiusuks.
Vägivaldne surm on patupalk. Inimesel küll on võimalus valida, aga ta valib vale tee, mis viib ta
surma. Tuglas näeb inimese saatust pessimistlikus võtmes. Tuglase varases loomingus puudub usk
lunastusse, hiljem veidi on usku. Värvisümboolikas kasutab musta kui kurjuse sümbolit, millele
kontrastiks roosa ja punane, ka kollane on hea. Tuglase novellimaailm on visuaalne ja värviline.
26