KOHV- joogiõpetus
Kloostrites söödi marju ja joodi peale vett, et palve
ajal üleval püsida.
Sealt liikus kohvi Türki, kus kohviube röstiti
esmakordselt lahtisel tulel.
Tänapäevase kohvi esimene variant saadi niimoodi,
et röstitud oad purustati ja seejärel keedeti vees.
Euroopasse viisid kohvi esmakordselt Veneetsia
kaupmehed.
Seal sattus kohv katoliku kiriku karmi kriitika alla.
Paljud arvasid, et paavst peaks kohvi joomise
keelustama ja nimetasid seda kuradijoogiks.
Nende imestuseks õnnistas paavst, kes oli juba
kohvijooja, kohvi ja kuulutas selle kristlikuks
joogiks.
Kohvimarjad levisid kiiresti kogu Euroopas,
muutudes intellektuaalse suhtlemise keskusteks ning
paljud Euroopa vaimuinimesed tarbisid kohvi.
18. sajand
18. sajandil viis kohvitaime Ameerikasse Prantsuse
kapten, kes istutas selle Kariibi mere saarele nimega
Martinique ja sellest istikust sai eelkäija enam kui
annaabi.ee 
