Keskaja rüütel
ning nii sai hõlpsasti rüütli eluks ajaks halvata. Ennem XII sajandit kandsid rüütlid
harva jalaturviseid, siis aga hakkasid mõned neist kinnitama jala ette metallribasid.
Teised kasutasid rõngassukki, millel olid mugavuse mõttes nahktallad. XIII sajandil
5
hakati kasutama jalgade kaitseks plaatturviseid ning põlv kaeti kupukujulise
põlvekaitsmega. XIV sajandi lõpuks oli juba suurem osa jalast plaatidega kaetud..
Terase kõrval kasutati ka muid materjale, näiteks kõvastatud nahka, vaalaluud ja
sarve. XI sajandi lõpuks keskpaigaks oli kaetud terve jalg. Põlvekaitsme plaadid olid
kokku seatud nii, et isegi kui rüütli jalg oli põlvest kõveras, ei tekkinud ühtegi avaust.
Reiekaitse kattis rüütli reit ainult pealtpool ja välisküljelt, sest oht reie tagaosast
haavata saada oli väike
annaabi.ee 
