VETERINAARGENEETIKA
Partenogenees on embruo arenemine viljastamata munarakust. Vastavalt sellele, kas
lahterakk on haploidne voi diploidne, eristatakse haploidset ja diploidset partenogeneesi.
Toeline partenogenees on haploidne. Diploidne partenogees on sisuliselt apomiksis.
Partenogenees on normaalseks nahtuseks isasmesilaste (leskede) arengus. Viljastamata
munast areneb somaatiliselt haploidne (n) lesk, kellel spermiogoonid on haploidsed (n) ja kes
produtseerib haploidseid sperme. Sugurakkude kupsemisel toimub neil muundunud meioos:
esimesel jagunemisel satuvad koik kromosoomid uhte rakku, tuumata pool havib; teine
jagunemine kulgeb nagu tavaliselt koik kromosoomid pikipoolduvad, kromosoomid
lahknevad.
Kui mesilasema on seemendatud uks kord isasmesilaste poolt, siis tal sailivad seemnerakud
spetsiaalses seemnehoidlas. Suurem osa karjekanne on sobiva suurusega emaste mesilaste ehk
tooliste jaoks. Kui mesilasema muneb nendesse karjekannudesse, uhineb moni seemnerakk
annaabi.ee 
