Jaan Krossi elulugu
kederluini ja põlvini,
ainult ühete ma tunnetaks tunnet
valge laotuse võlvini:
Nüüd ma tunnen ja nüüd sa saad mu
päästmatumalt ja päriseks...
Nüüd ma tulen... Ja õnn mu kurgus
ehmund linnuna väriseks...
Ümber õõtsuksid laiad lained
vahu valgetes kuppudes:
Tule! Tulvil me hõlm on õndsust,
mille leiad vaid uppudes!
Siis ma tuleks, teokarbid kaelas,
sinu sügava süleni
kuni vood minu vaate mataks
näkijuustega üleni...
Luuletuse *** analüüs
Luuletus oli tundeline.
3 epiteeti ranna raugetest roogudest
ümber õõtsuksid laiad lained
vahu valgetes kuppudes