RAHAREFORMID AASTATEL 1919-1933
näiteks dollarite vastu, siis oleks kogu riigikassa mahtunud rahandusminister Juhan Kuke
taskutesse.
Maailmasõja ajal oli Venemaa oma kasvanud väljaminekud korvanud katteta paberraha
emissiooni ligi kahekordse suurendamisega. Tsaarirublade trükkimist jätkas ka Vene
AjutineValitsus, lisades omalt poolt ringlusse duumarublad ning kerenskid. Pärast
oktoobripööret andsid bolsevikud raha funktsiooni veel mitmesugustele võlakohustustele,
laenutähtede kupongidele ja obligatsioonidele. Rubla väärtus langes järsult. Saksa
okupatsiooni ajal 1918. aastal jäid Vene ja Nõukogude rahatähed Eestis kehtima, kuid lisaks
lasti käibele Saksa riigimargad ja Ida-Laenukassa rublad ja margad. Eesti Vabariigi ajutiste
administratiivseadustega jäid kõik need rahad kehtima. Detsembri keskpaigaks andis Ajutine
Valitsus välja määruse, millega kuulutati ka Soome mark Eesti vabariigi piirides seaduslikuks
maksevahendiks