Karula Rahvuspark
haruldastele kahepaiksetele ja putukatele (4).
Vooluveekogud on tähtsad looduslikes ja taastuvates sängides voolavad jõe ja ojalõgud, milliseid
on Ahelo jõel, Mustjõel, Silla ojal ja Jargla ojal. Rahvuspraki jäävatest vooluveekogudest
moodustavad looduslikes sängides olevad jõulõigud alla 5% (4).
2.3 Sood ja rabad
Sood moodustavad karula rahvuspragist pea 10% ning tänu Karula pinnamoele on sood väikse
pindalaga. Suure lubja ja toitainete sisalduse tõttu on kuplistikualale jäävad sood veel
liigirikkamad kui oosmõhnastike alale jäävad sood. Suuremad sood asuvad rahvuspargi lõunaosas
ning kõige suurem on Äestämise soo. Leidub rohkesti väikseid järveäärseid õõtsiksoid ning
metsaga kaetud madalsoode alasi, mis on inimeste poolt tugevasti mõjutatud läbi
kuivenduskraavide rajamise. Samuti kahjustavad soid ka kobraste tekitatud üleujutused (1).
2.4 Niidud
Karula rahvuspargis on niidukooslusteks tunnistatud 492 ha rohumaad, mis on vastavalt
annaabi.ee 
