Kordamine füsioloogia eksamiks
Põhilihaste kõrval toimivad ka abilihased (nt.
sügavama forsseeritud hingamise või hüpoksia korral) - sissehingamist abistavad mm. pectorales, mm. scaleni,
m. sternocleidomastoideus ja mm. serrati osad, väljahingamist aga kõhulihased, mis tekitavad langetavad
roidekaari ja tekitavad kõhupressi aidates sügaval väljahingamisel (seetõttu on nad pärast pikaajalist naermist
valusad). Vahelihas e. diafragma on väga oluline sissehingamislihas, sissehingamise käigus ta normaalne
kuplisarnane võlvumus lameneb ja kopsud võivad avarduda avanenud sinii phrenicocostales'tesse (diafragma
rakendub pingutuse või nt astma korral). Hingamistüüp sõltub sellest, kas inimene hingab peamiselt roiete
tõstmise abil (kostaalne e. rinnahingamine) või diafragma langetamise abil (abdominaalne e. kõhuhingamine).
Vähesel määral aitab hingamist ka autonoomne närvisüsteem, mille väärregulatsioon võib nt asthma bronchiale
annaabi.ee 
