Eriti väljendusid need omadused siis, kui ta oli oma sõbra Kulbi Kaie eest Kupja Pritsule vastu hakanud ja selle eest ka karistust kandnud. Võllamäe Päärna oli kujutatud ka passiivse mehena, kui toimus Mahtra sõda, siis ei olnud ta mitte üks eesvedajatest, vaid pealtvaatajaist. Samuti ei varastanud ta midagi ega hakanud soldatitele vastu (korra hakkas vastu küll, aga see oli rohkem enesekaitseks). Füüsiliselt oli Võllamäe Päärn väga tugev ja suur, et kui kupjal poleks olnud võimu selja taga, oleks ta olnud kardetud mees. Tema tugevaks kiindumuseks oli Hundiaugu Miina, kelle pärast astus Päärn mitmetesse konfliktidesse Kupja Pritsuga, kes teda samuti himustas
Selleks anti talle midagi, mida oli võimatu teostada. Kratt oli aga vaja aga ise teha, selleks valmistati erinevatest materjalidest krati kuju, tuli minna ristteele ja oodata vanapaganat. Kui ta välja ilmus, tuli tilgutada raamatusse verd. Pärast neid protseduure oligi kratt elus ja kasutusvalmis. Vanapagan- vanapagan tahtis krati tegemise eest verd. Inimesed olid aga kavalad ja tilgutasid raamatusse vere asemel hoopis sõstramahla. Kupjal Hansul petmine aga ei õnnestunud, sest vanapagan oli vihane, et teda petetakse ja ta tegi Hansule haava, ning tilgutas sealt verd oma raamatusse. Rehepapp- Oli tark ja kaval ravitseja. Tema poole pöörduti abi saamiseks. Kahel korral tegi seda Kaarel, kõigepealt sellepärast, et ta sulane oli seepi söönud ja vaevles suurtes kõhuvaludes ja teisel korral selle, et teda kimbutas halltõbi. Kaarel sai tänu Rehepapile oma haigusest lahti.
Nälg ajas ta lõpuks Jaanuse juurde. Järgmisel päeval tuli kubjas Maanust Metsa talust otsima. Tambet eitas seda, et põgenik nende juures on. Kubjas ründas Jaanust ja Tambetit häbematult, tahtis kohe maja läbi otsima hakata. Lõpuks sai Jaanusel kupjast villand ja ta käskis sulastel kupja välja visata. Kubjas tõotas kättemaksu! Lossi jõudnud, rääkis ta lossihärra Oodole oma versiooni Metsa talus juhtunust. Tema valede peale noorhärra läks raevu, käskis kupjal koguda sulased ja mindi ,,süüdlasi" karistama. Rüütel Kuunot ei olnud teiste seas. Kui Oodo oma saatjaskonnaga Metsa tallu jõudis, ei tahtnud ta Jaanuse selgitusi üldse kuulata. Ta oli ärritunud ja tahtis ainult kätte maksta. Kõik haarasid relvad, Tambet sai raskelt haavata, võitlus oli väga ebavõrdne. Jaanuse sulastest ei olnud rüütlitele vastast. Lõpuks taganes Jaanus majja, sulased olid hukkunud, isa lamas raskelt haavatuna maas. Saksad