Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010
Kuphaldti põhitööks olid Riia linna haljasalad, mis moodustavad tänase Riia haljastuse tuumiku.
Kõiki neid iseloomustavad 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse stiil maastikukujunduses -
korrapäraste elementidega rikastatud looduslik kujundus. Lisaks on Kuphaldt koostanud Pärnu
linna haljasalade laiendamise ja kunistamise projekti (1888-89), Tallinnas Virumäe pargi ja
Kadrioru pargi rekonstrueerimisprojekti, maaparkidest Polli, Olustvere ja Toila Oru parkide
plaanid. Kuphald pidas oma eeskujudeks saksa maastikupargi tereetikuid-kujundajaid C.C.L.
Hirschfeldti, L. von Sckelli ja vürst Pücklerit ning oskas seostada kujundust olemasoleva
maastikuga. Tsitaat Kuphaldilt, mis peidab endas olulisema parkide rekonstrueerimise
filosoofiast: "Üks aiakunsti puudus on võimatus muutumatuks jääda, luua kauemkestvamaid
maastikupilte. Park vajab iga-aastast korrastamist ja sekkumist oma arengusse, ta peab
annaabi.ee 
