Julius Kuperjanovi elulugu
Olles pansioni ümbritsenud kõrgete müüridega kogu välisilmast isoleeritud, võtsid noorukid
suure õhinaga osa Kuperjanovi poolt õhtutundidel korraldatud konspiratiivkoosolekutest. Neil
koosolekutel arutati elavalt kõiki eesti vaimuelu tähtsamaid küsimusi ja loeti ajalehti ning
muud emakeelset kirjandust, mida julgemad poisid olid salaja käinud linnas hankimas.
Tollane Postimehe toimetaja A. Jürgenstein, kuuldes Kuperjanovilt seminaris valitsevast
olukorrast, otsustas seminaristidele tasuta anda kolm eksemplari Postimeest, mis Kuperjanov
iga päev toimetuses käies ära viis. Et eesti seltskonnainimestega veelgi tihedamat sidet pidada,
muretseb Kuperjanov endale tuttava arsti kaasabil direktori käest loa pansionist lahkuda ja
asub elama linnakorterisse. Tema korter muutub siitpeale kooskäimise keskuseks, kus
tulevased rahvavalgustajad saavad tublisti ergutust rahvuslike ideede viljelemisel.
1914