Isa Goriot
Kõndides vedas ta oma lohverdavaid
tuhvleid järel. Ta nägu oli vanaldane ning rasvane, selle keskelt kerkis välja papagoi
noka taoline nina. Ta käed olid väiksed ning lihavad ning tekitasid teda ümbritsevates
inimestes hirmutunde. Kogu tema isik oli ümarik, kui viljasalve rott. Ka tema rind oli
lihav ning vabisev. Ta nägu oli jäine ning silmalaud kortsus. Tal oli klaasine silm ja
süütu ilme nagu kupeldajal. Kogu tema isik viitas pansionile, nii nagu ka terve pansion
viitas tema isikule.
Proua Vaquer’i jaoks oli peamine raha. Pansionäride eest kandis ta hoolt ka
täpselt vastavalt nende poolt makstavale rahasummale. Kes maksis rohkem selle eest
kanti paremat hoolt ja vastupidi. Ta oli omakasupüüdlik, julm, vaikne, kinnine ning
valelik. Vaesemad inimesed arvasid, et südames on ta hea ning hooliv, kuid see