"Kuristik rukkis" JEROME D. SALINGER - kokkuvõte
Kujutlesin, kuidas ma sellest neetud
vannitoast väljun, juba riides, automaatpüstol taskus, kuid ise kergelt vaarudes. Siis ma
lähen jala trepist alla - lifti ma ei kasuta. Toetun trepi käsipuule, ja endal mul niriseb
suunurgast vähehaaval verd. Nii ma lähen paar korrust allapoole - kõhtu kinni hoides,
vererada järel-, siis helistan liftikella. Kui Maurice liftiukse avab ja näeb automaati
minu käes, hakkab ta kriiskava, hirmunud häälega karjuma, et ma ta rahule jätaksin.
Aga mina kupatan talle siiski kuuli kerre. Kuus lasku karvasesse lihavasse kõhtu. Siis
ma viskan püstoli liftikäiku - muidugi pärast seda, kui olen kõik näpujäljed ära
pühkinud. Siis ma ronin tagasi oma tuppa ja helistan Jane'ile, et ta tuleks ja mu kõhu
kinni seoks. Kujutlesin, kuidas ta hoiab mul sigaretti huultel, kuni ma ise verest tühjaks
jooksen.
22. peatükk
"Ma tean, et see on Robert Burnsi luuletus."
Tal oli siiski õigus
annaabi.ee 
