Väliselt halb, aga istutakse ninapidi koguaeg. 1958 alates hiina forsseerus suhetetervavndamist taiwani saarel ja andis märku, et on saart ründama . Läks sõnasõjaks , mis kestis pea 10 aastat. Toimus mingi insident ja peking esitas mitutuhat hoiatust. See suri välja kultuurirevolutsiooniga. kultuurirevolutsioon nägi välja nii, et tänavatele tulid kooli ja üliõpilased ja kes siis ründasid kõiki parteikomiteesid, küla, linna valitusisi jne ja hakaksid sealt siis välja kupatama ja füüsiliselt välja viima isikuid, kes olid kuuluatud mao zedungi poliitika vastaseks. See oli poliitika arvete õiendamine, kes julgesid vastanduda suure hüppepoliitikale. 1949-57 hiina kommunistlik partei orienteerus nõukogudeliidu kommunistlikule parteile. 57 aastal hakati jaama omaette, kritiseeriti nsvl tegevust. seal oli esialgsed kriitikalaiend isikukultuse, kapitalismiülistamise vastu, rahuliku kooseksisteimise käsitlus hiina lähtus tuumasõja võimalusest
siis seni vett kerisele pilduma, kui õrre ja riiete ümbruses tundus nagu elus tuli. See vastutusrikas ülesanne oli pandud Jürka õlgadele, sest tema oli väljateeninud soldat ja pidi seda ametit kõige paremini mõistma. Muidugi, seda ta mõistiski, aga ühes sellega käis ta härra Voitinski endaga nõnda ümber, nagu oleks see isegi mõni niisugune, kelle peaks riputama saunas õrrele, ja siis keeva vett kapaga kerisele kupatama. Ühesõnaga -- ta võttis Voitinski nagu mõne kärnase koera ja läks tegi ta asjalikult puhtaks, ning kui ta tema koju tõi, ütles ta: ,,Nüüd võib vanamees paar ööd kratsimata magada." Aga ühel laupäeval, kui lähenes jällegi saunaminek, hakkas härra Voitinski kuidagi imelikult Indrekule järele käima, nagu oleks tal midagi piinlikku südamel. Viimaks ometi sai ta öeldud: ,,Härra Paas, mul on teile suur palve."