Eestlaste nimepaneku traditsioon ja selle muutumine
vahel. Nimeandmise põhimõtetes võib eristada kahte kihistust: kristlikku ja paganlikku, mis
ristiusu traditsiooniga kõrvuti püsima jäi. (Valk 2009)
2.2.1.1. Vanemad andsid enda nime
Tihti andsid vanemad lapsele ka enda nime, millel on olnud mitmeid põhjendusi:
1) See on kindlustanud lapsele pika elu. Kui noorel abielupaaril edmane laits on sündinu, sis
pandase ristmise aigu vanembede nimi. Kui tütarlaits, sis ema nimi. Kui poisslaits, pandas
esa nimi, sis ei kuolev seo laits ärä. (Ibid)
2) Oma nime andmisega lapsele on püütud järglaste arvu teadlikult piirata.On sõuke moed, et
kellel pailu lapsi on ja änam äi taheta saaja, siis pandakse viimasele isa nimi, siis äi pidada
änam olema.(Ibid)
Nähtavasti on sama eesmärki silmas peetud ka siis, kui öeldakse, et isa või ema annab oma
nime kolmandale või viimasele lapsele. (Ibid)
Ühe kirjapaneku järgi on vanema nime andmisel hoopis eriline mõte:
annaabi.ee 
