on tehtud lõuendile, näiteks : "Vilsandi motiiv" ja "Varemed Capril", neid kõiki seob sügav salapära ning hiilgav tehnika. Laikmaa jäädvustas enda lühikese kuid äärmiselt silmapaistva karjääri jooksul vähemalt 400 maali, millest suurem enamus kuulub maastikumaalidele. Näitus " Värvide dirigendid. Muusika ja modernsus Eesti kunstis." oli minu jaoks uus kogemus kunstimaailmas. Olen enda olemuselt kuntstile üpris lähendane inimene puutudes igapäevaselt kokku nii muusika kui moekuntstiga siis klassikalist kuntsti ma liialt tihti ei kohta. Näitusel kus oleks ühendatud muusika ning kunst ei olnud ma varasemalt viibinud. Hindan teostes loovust ning emotsiooni mida see minule edasi kannab. Näituse väljapanek oli äärmiselt nauditav nii heliliselt kui ka pildiliselt. Lisaks Kondrad Mägile jäid mulle silma ka
Suur roll oli perioodikal. Ksülograafiline meetod kaotas oma pikka aega valitsenud seisundi. Võeti eeskujuks euroopalikud trükikojad ja seal kasutatavad trükimeetodid. Ajalehed hakkasid etendama suurt osa nii Jaapani poliitilises kui ka kultuurielus. Eriti tähtsat osa hakkas perioodika etendama pärast parlamentaarsele korrale üleminekut. ( Sealsamas 2008: 135) Jaapani kujutavas kunstis avaldunud Euroopa mõjud olid rahvuslike kuntstile esialgu negatiivse toimega. Paljudel jaapani kuntsnikel tekkisid tõsised majanduslikud raskused, mõned neist olid sunnitud loobuma traditsioonilise jaapani kunsti viljelemisest ja hakkama jäljendama lääne kunsti. Kuid juba 1880. aastalel hakkas arenema liikumine jaapani klassikalise kunsti taassünni eest. 1890. aastate keskel tugevnesid lääne mõjud jaapani kunstis. Tekkis tendents arendada rahvuslikku kunsti lääne tehnikat kasutades