Eesti uusaeg (1710-1900)
Jakobsoni järeltulijaid on mitu ja erinevates kohtades tema ideid levitamas.
1880-ndatel tuleb ka üks probleem eesti Aleksandrikooliga. Nimelt oli see liikumine
jõudnud kokku koguda annetustega peaaegu 70 000 rubla. Ühelt poolt tekib arusaam,
et raha on nüüd kooli käivitamiseks piisavalt. Teiselt poolt tuleb üks ettepanek
väljastpoolt maalikunstnik Köler avaldab palve, et sellest rahast laenataks talle
25 000-30 000 rubla. Ta oli Krimmi ühe mõisa ostnud. Selle mõisa nimi oli
Kuntauqani. 1883. aastal oli Köler oma mõisaga pankrotti jõudnud ja sellest
pääsemiseks paluski ta laenu. Hurt oli selle vastu, et talle raha anda. Ajakirjanduses
tekkis üsna terav dispuut. Hurt räägib, et raha on kogutud kopikhaaval
Aleksandrikooli jaoks. Eesti seltskond ei mõista Hurta. Algab Köleri ja
Jakobsonimeelsete poolt Hurda-vastane propaganda. Kõik tema vanad patud tuuakse
lagedale. Üks sellise kampaania vedajaid on Jakob Kõrv. Eesmärgiks saab Hurt ka