Fassaaditooted (krohvid)
reklaamile vallutas uus krohv üha kindlamalt ehitusmaterjalide turgu. Esimeseks
suurtellimuseks (ca. 2 tonni) olid Stuttgarti kontserdihalli sisekrohvitööd. Piiratud
tootmisvõimsuse tõttu toimus töö nn. just-in-time põhimõttel. Öö jooksul valmistatud materjal
turustati ja kasutati ära kohe järgmisel päeval.
Vaatamata edule eeldasid uue toote "lastehaigused" edasist tööd. Silvio Pietroboni parandas
retsepte, loobudes tsemendist ja värvipulbritest ning arendas välja puhta kunstvaigul põhineva
krohvi, mis on põhimõtteliselt kasutusel tänapäevani. See materjal sisaldab 81% (erineva
teralisusega) marmori, kvartsi ja lubjakivi mineraale, mis tagavad tugevuse ja vastupidavuse.
Lisandina kasutatakse puidust saadud tselluloosi, mis muudab krohvi elastseks. Sideaine
toodetakse naftast. Vedela konsistentsi saamiseks lisatakse 10% vett, et krohv oleks kergesti
töödeldav. Pastavärvidega toonides saab krohvi segada kõikvõimalikes värvivarjundites.