Fassaaditooted (krohvid)
Eriti hinnatud on see materjal kerge
töödeldavuse, hea ilmastikukindluse ja vastavalt individuaalsele maitsele valitud, pea
piiramatute värvi ja struktuuri kujundamisvõimaluste tõttu. Selle "Imekrohvi" arenguteel
lõpliku turuküpsuseni leidus mitmeid tagasilööke, skepsist ja kriitikat.
Kõik algas sveitsis, Zürichi maalermeister Silvio Pietroboni, kelle hobiks oli leiutamine,
töötas 1952 a. välja uut tüüpi hõõrdekrohvstruktuuriga kunstvaiguga kombineeritud
tsementkrohvi, mida hakati tootma ja turustama Zürichi Belfa vabrikus. Tolleaegsetes oludes
oli tegemist "imekrohviga": ühelt poolt ei tekkinud krohvikihti pragusid, teiselt poolt võis
seda kanda praktiliselt igasugusele kandvale aluspinnale.
1954. otsis sveitsi leiutaja ajalehekuulutuse vahendusel Euroopast teisi litsentsist huvitatuid.
Juhuslikult luges pisikest "Frankfurter Allgemeine Zeitung"-is ilmunud kuulutust Weizeni
annaabi.ee 
