Hiiumaa tutvustus
Kuna mõis asus kariderohke mere
vahetus naabruses, siis tegeldi seal tihti hätta sattunud laevameeste või laadungi päästmisega.
Päästjaid peeti meeles hõbekarikate ja muude kingitustega. Mäletatakse ka seda, et nii mõnigi
kord olnud mõisa aed täis kuivavaid sametkangaid ja muud peenemat kraami. Aasta enne oma
surma (1909) müüs von Ungern-Sternberg suure osa siinsetest aladest H. Koganile, see
omakorda aktsiaseltsile Viscosa, mis kavatses siia ehitada Eesti esimese kunstsiidivabriku.
Põhiline töö käis aastail 1911-1914. Vabriku esimene etapp valmiski aastaks 1914, mil anti ka
proovitoodang.Tooraineks vajalikku tselluloosi veeti Soomest ja Venemaalt. Alanud
maailmasõda tõmbas kõigele kriipsu peale, vaevalt kuu aega töös olnud seadmed evakueeriti.
Nimi aga jäi, isegi pärast seda kui Vene soldatid vabriku 1917. aastal õhku lasid. Uuesti
alustati Kõrgessaares tööstuslikku tegevust alles sõjajärgseil aastail, mil hooned kohandati