Kunsti ajalugu aastatel 1920-1940
Eraldatakse veel konstruktivistlikku, eksperssiivset ja teisi realismi vorme.
Realismi taassündi võib seletada kunstnike ja publiku väsimusega
eksperimentidest, kindlasti aga ka totalitaarsete riikide mõjuvõimu kasvuga
Euroopas. Igasugused kunstialased otsingud, originaalsus eeldab looja vabadust
ja sõltumatust.
Vaenulikkuses moodsa kunsti vastu Saksamaal mängis muu hulgas oma osa
Adolf Hitleri kui läbikukkunud kunstnikuisiklik viha selle vastu. Pärast fasistide
võimulepääsemist 1933. aastal kuulutati kõik voolud ekspressionismist. Põletati
maale ja graafikat ning kunstnikke sunniti emigreeruma. Võimude pool soositud
kunst pidi kujutama idealiseeritult propageerima Reichi võimsust. Naturalistlik-
romantiline käsitluslaad oli sarnane Nõukogude Liidus viljendava sotsialistliku
realismiga.
Sotsialistlik realism
1920. aastate algul oli Nõukogude Venemaa kultuurielus juhtpositsioon