Seejärel tegutses vabakunstnikuna. Alates 1961 ERKI õppejõud (al. 1979 dotsent, al. 1987 professor) ning aastast 1994 emeriitprofessor. Aastast 1951 Eesti Kunstnike Liidu liige.. Ta järgis ideed, et kunstil ja teadusel on palju rohkem ühist, kui on tavaks arvata. Ka temas endas olid ühel ajal peidus nii kunstnik kui ka teadlane. Toetudes senisele teadmistepagasile ning seda edasi täiendades oskas ta selle ühendada oma kunstnikuandega. Valmistas kokku 38 Eesti paljusid eluvaldkondi hõlmavat kaarti, millest suur osa on hoiul Harjumaa muuseumis Keilas. (üleval) ,,Eesti Purjesõidu Ajalugu" (1976), söövitus. 6) Skulptuur üks kujutava kunsti kolmest põhiliigist. Skulptuuri väljendusvahend on tahke materjali kolmemõõtmeline vorm. Eristatakse igast küljest vaadeldavat ümarskulptuuri ja ainult esiküljelt töödeldud pilditaolist reljeefi. Eri materjale vormitakse erisuguste töötlemisviisidega
Teda modellina kasutades lõi ta teose "Talumees kirvega". Kui 1878. a. H. Köler maalis Tallinna Kaarli kirikule altarimaali "Tulge minu juurde", siis kasutas ta sellel V. Tamme näojooni. 5.Kokkuvõte Johann Köler (8. märts 1826 Vastemõisa 22. aprill 1899 Peterburi) oli esimene eesti soost akadeemilise kunstiharidusega maalikunstnik. Pani aluse Eesti portree- ja maastikumaalile, osalt ka eestiainelisele olustikumaalile.Ta oli lisaks suurepärase kunstnikuandega kunstnikule ka üks rahvusliku liikumise juhtidest.Johan Köler oli ka see mees kes tegi ettepaneku eesti väljarändajatele Krimmis Kuntaugani mõisast maad ja rajada seal õitsev eesti asundus.See plaan aga kahjuks ei õnnestunud, sest plaani peeti liialt utoopiliseks ja raha ei eraldatud. Elu lõpupoole tõmbus Johann Köler avalikust elust pettunult tagasi. Johann Köler suri enda vana sõpra Jakov Groti maalides rabandusse. Johann Köler
annaabi.ee 
