Eesti realism/Eduard Vilde/Eesti draama tõus/August Kitzberg
Tegemist on üldjuhul andelise
keskpärasusega nagu Leo Saalepil, siis saab sellest ainult enda ja kunstisõgedate teiste
tunnustatud geeniusest vaene hukkuv kunstimärter, kelle saatus võib olla traagiline, ent ka
tragikoomiline. Näiteks Leo Saalep, ihuterviselt, eriti närvidelt, läbipõlenud isik, kaotab selle
tõttu mõistuse, teised temataolised, kes tarvitavad samu võtteid eesmärgi kiirendatud
saavutuseks, resigneeruvad tasahiljukesi ja vegeteeruvad meie keskel tosina kunstnikkudena
edasi. Näidend võeti kirjaniku sõnul kodanliku intelligentsi poolt, eriti väikelinnas Tartus, üpris
vaenulikult vastu. Vaatamata sellele, et positiivsed, sümpaatsed iseloomud draama otsustavate
tegelaste hulgas on ülekaalus negatiivsete vastu ning ühiskonnakriitiline ollus leiab kõigiti
tagasihoidlikku käsitlust, peetakse teost siiski tigedaks rünnakuks seltskonnale, mida oli vaja
jõudsasti tagasi lüüa. Seda meeleolu peab teadma, et taibata. Tegelikult on tegemist eesti
annaabi.ee 
