Tammsaare ja Gailit elulugu
Veel väiksem, väiksem aknio,
Miks undab tormil merio?
Miks valus vaevleb verio?
(Sealsamas, lhk. 104-105).
,,Eesti kirjanikust" - selle pealkirja all mõlgutas kord autor ise oma esimeses isikus
väherõõmsaid mõtteid. See oli maailmasõja ajal ja eriti raskeks muutunud suleteenistuse
norus: ,,Te olete haige, rind rägiseb, meeleheide vahib silmist!" Ei ole tujule muud väljapeasu
kui Siioni sihipüüdliku meelsusvärsi parodeerimises ja selle pühendamises tiisikuse haigetele,
kunstnikkudele, kirjanikkudele:
Vilista, vilista,
Ara vilet unusta!
Elutee käib risti-rästi
Isa, Poja, Vaimu ees,
Siiski maitseb elu hästi,
Kui saab selle kurja ilma sees
Vilista, vilista!
(Sic transit. . . lhk. 19).
Tammsaare värsijuhud ei ole arvukad, nende astmevaheldus ja kunstikavatsus teenib
tähelepanu. Kel ei oleks veel ,,Tõest ja õigusest" värskelt meeles küla lorilauliku Lullu
moodivemmaldatud värsid? Ehtrahvalikus algupärasuses on unustamatu seegi salm:
annaabi.ee 
