See ajendas tal hakata tegelema 1880ndate lõpul cloissonisme'iga. Ta tutvus mitmete prantsuse sümbolistlike kunstnikega (kes viljelesid ka cloissonisme'i) ning jätkas oma maalimistegevust Bretagne`i poolsaare rannakülades, kus oli veel säilunud Gauguinile nii meeldivat vanemaaegset kultuuri, kus oli säilinud vanamoodne kombestik ja kultuur. Bretagne's loobus ta impressionismist, taotledes lihtsamat laadi. Siin moodustas ja juhtis ta Pont-Aven'i kunstnikeringi, kuhu kuulusid muu hulgas Paul Sérusier ja Émile Bernard. Maale · 1888 ,,Nägemus peale jutlust" · 1888 ,,Nägemus pärast jutlust ehk Jaakobi võitlus ingliga" · 1888 ,,Arles'i kohvik" · 1889 ,,Tere, härra Gauguin" · 1889 ,,Undiin" · 1889 ,,Kollane Kristus"" · 1892 ,,Kaks naist Tahitilt" · 1893 ,,Autoportee paletiga" · 1896 ,,Kuninga naine" · 1899 ,,Naine lilledega" · 1892 ,,Oled Sa armukade? "
Parema meelega veetis ta aega tänavatel inimesi uurides ja näitusi külastades. Aastal 1898 otsustas Picasso lõplikult loobuda õpingutest Madridis. Barcelonasse tagasi pöördudes sai tema meelsaimaks suhtluspaigaks kohvik Els Quatre Gats, kus korraldasid koosviibimisi modernistid noored kunstnikud ja intellektuaalid. Kohvikus korraldati tihti näitusi, kontserte ja etendusi. Loeti erinevaid rahvusvahelisi ajakirju ja teoseid. Picasso võeti vastu sealsesse kunstnikeringi. Sel ajal joonistas Picasso portreesid oma sõpradest, härjavõitlusi ja stseene kohvikust ja tänavalt. Esimene personaalnäitus toimus aastal 1900. Samal aastal sidus Picasso end ka Pariisiga. Sealsed tänavad ja kohvikud paelusid teda kohe. Ta hakkas avastama motiive suurlinnast, piltidelt paistavad nii viletsus kui ka rikkus. Prantsuse keelt mitte valdavana sõbrunes Picasso pigem Hispaania kunstnike kogukonnaga. Ka noored prantsuse
annaabi.ee 
