ühend. Halogeenühentite kasutus, NaCl-maitseks, säilitamiseks, keemiatööstuses, meditsiinis, KCl-väetiseks, AgBr-fotograafias, KBr- rahustina, säilitamiseks, KJ-kilpnäärme raviks, I2-halogeenlambis autodel, marrastute desinfitseerimiseks, kassihaiguseraviks, HCl+H2O+HclO- pleegitamiseks, desinfitseerimiseks, Ca(ClO)2+CaCl2-väli WC desinfitseerimiseks, KclO3-lõhkeainetes, tiku peades, kloroform-lahustiks, NaClO3taimekaitsemürk, PVC-kunstnaha ja kunstkarunaha saamiseks ei tohi põletada, Teflon- pottide ja pannide sisekate, Sõjagaasid- keemiline relv, CF2Cl2- külmikuvedelik ja aerosoolides.Halogeniidioonide tähtsus organismis- Cl- maomahlas valkude seedimiseks, J-kilpnäärmetöös, F- hammastes, luudes, Br-suguhormoonis vajalik.Vesinikhalogeniidid: HF- vesinikfluoriid-mürgine gaas, HCl-vesinikkloriid-mürgine gaas, HBr- vesinikbromiid-terava lõhnaga, mürgine, HJ-vesinikjodiid-mürgine, terava lõhnaga
Tegelikult aga on benseeni tegelik põlemissoojus kindlaks ja selleks on 1314 kcal/mol. See tähendab, et benseen on tegelikult Kekulé valemile vastavast 1,3,5 tsükloheksatrieenist 36 kcal/mol võrra püsivam.[2] Benseeni kasutus läbi aja Põhiline benseeni kasutusala enne enne esimest maailmasõda oli kummitööstus. Seda kasutati lahustina. Esimese maailmasõja ajal lõhkeainete tööstuses benseeni kasutus suurenes. Peagi kasutati benseeni laialdaselt lahustina, näiteks kunstnaha tegemisel, kummi ja plastiku tootmisel ning kasutati paljude orgaaniliste ainete sünteesi alusmaterjalina. Peale esimest maailmasõda hakkas kirjanduses levima jutte tööliste benseeni mürgitustest. Peagi teadlikkus selle aine ohtlikusest tõusis ja valitsus hakkas piirama benseeni kasutust[4] Peale selle benseeni on ka kasutatud keeruliste ja peenete autodetailide töötlemises ning olulise lisandina bensiinis. Bensiinis kasutati benseeni oktaaniarvu tõstmiseks ja benseen aitas
annaabi.ee 
