värsijalgade korrapärane vaheldumine tekitabki mõõdetud kõnerütmi. Seda võib saavutadda nii sisetundele toetudes kui ka värsimõõtu teadlikumalt jälgides. Kuna värsirõhkude ja ja rõhuvahede silbid on korrastatud, iseloomustab silprõhulisi luuletusi ühtlustatud silbiarv. 14. Silbilisrõhuline värsisüsteem eesti luules. a. Silprõhulistes mõõtudes on kirjutatud valdav osa eesti kunstluulest. Sellele järgnevad vabavärss ja rõhulised värsimõõdud. 15. Teisi võimalusi luules lisaks silbilisrõhulisele värsisüsteemile (vabavärss, rõhuline värsisüsteem jm). a. Vabavärss i. Silbiliselt korrastamata ja rütmilt korrapäratu ii. Proosakõnest eristab aga vabavärssi sõnade, sõnaühendite ja lausete värsiline liigendamine, fraasirütmi rõhutamine b. Rõhuline värsisüsteem i
midagi helendab, helgib ja tuikab) amfibrahh - kahe rõhtut või lühkese silbi vahel on üks rõhuline või pikk silp (nt liigume loogeldes loojangu poole) anapest - kahele rõhutule või lühikesele silbile järgneb üks rõhuline või pikk silp (nt suveöö sumestav valu) 14. Silbilisrõhuline värsisüsteem eesti luules. Silprõhulistes mõõtudes on kirjutatud valdav osa eesti kunstluulest. Sellele järgnevad vabavärss ja rõhulised värsimõõdud. 1. trohheus - x' x 2. jamb - x x' 3. daktül - x' x x 4. amfibrahh - x x' x 5. anapest - x x x' 15. Teisi võimalusi luules lisaks silbilisrõhulisele värsisüsteemile (vabavärss, rõhuline värsisüsteem jm). 1. Vabavärss Silbiliselt korrastamata ja rütmilt korrapäratu Proosakõnest eristab aga vabavärssi sõnade, sõnaühendite ja lausete
annaabi.ee 
