Klassitsim muusikajaloos.
käskijanna". See teos oli aastakümneid itaalia rändtruppide kavas ja mõjutas sellega ooperikunsti kogu
Euroopas. Kuid uus zanr ei tulnud muusikasse kaugeltki valutult. Kõige teravam oli konflikt
Prantsusmaal (tuntud ka bufoonide tüli nime all, 1752 Pariisis). Seal seisis Jean-Philippe Rameau
Lully-aegsete traditsioonide eest, tema ägedaim vastane oli aga filosoof ja kirjanik Jean-Jacques
Rousseau, kes kuulutanud koguni, et prantslastel pole üldse muusikat ja et prantsuse keel kunstlaulule ei
sobigi. Samal aastal kirjutas Pergolesist vaimustunud Rousseau laulumängu ,,Külaennustaja", millest
saigi alguse prantsuse opera comique.
Sakslased lähtusid oma ooperiloomingus prantsuse eeskujudest, nende zanr kandis nime Singspiel.
Saksamaal jäi see zanr siiski pelgalt meelelahutuslikuks, Austrias oli aga toetatud keisri (Joseph II) poolt
-- see võimaldas kasutada professionaalseid lauljaid ja seeläbi saavutada kõrgemat kunstilist taset.