Portreemaal
Renessanssi ajal (15.-16.sajand), hakkas portree muutuma inimestele väga
lähedaseks. Paljud kunstnikud hakkasid sellest huvituma ning nende poolt maalitud
portreed on väga kuulsad ja hinnatud terves maailmas. Näiteks veneetslase Tiziani
portreedel on soojade, elavate värvidega edasi antud rikkust ja külluslikku elulaadi.
Alates 18. sajandi keskpaigast, valgustusajastul, sai portreekunst väga populaarseks
ning juhtivaks kunstizanriks. Barokkportrees domineerinud sotsiaalse positsiooni
eksponeerimise asemel hakati nüüd enam rõhutama inimese sisemisi, vaimseid väärtusi.
Ühelt poolt käsitleti portreteeritavat ainulaadse isiksusena, samas üritati teda näidata
üldinimlike väärtuste kandjana. Seni valitsenud täisfiguurportree asendus intiimsema
poolfiguur- ja rindportreega, seisuslikult atribuutikalt kandus peatähelepanu inimese näole.
annaabi.ee 
