jäänud. Kui antiikajal elati kaasa gladiaatorite võitlustele, et näha kellegi kannatusi ja surma, siis nüüdseks on taoline huvi kandunud üle näiteks filmindusse, kus inimesed siiani jälgivad põnevusega õudusfilmide jubedusi. Vahe on vaid selles, et siis toimus surmaheitlus reaalselt, kuid nüüd näideldes. Ka tehnika areng on mõjutanud kunsti. Nimelt arvutigraafika abiga on võimalik teha palju sellist, mida palja käega ei suudeta. Meil on palju rohkem eeliseid erinevateks kunstivormideks ja nende viljelemiseks kui meie esivanematel. Kultuur ei suuda püsida ilma kunstita. Läbi Kreekas asuva Polykleitose "Odakandja" skulptuuri teame me, et peeti oluliseks atleetlikku keha. Me ei teaks, millised nägid välja meie eelnevad generatsioonid või millesse nad uskusid, kui ei oleks kõik see raiutud kivisse või jäädvustatud lõuendeile. Seetõttu tulekski hoida kõike iidset, mis meil veel siiani säilinud on, et mitte eemalduda oma juurtest, millest me pärit oleme
jäänud. Kui antiikajal elati kaasa gladiaatorite võitlustele, et näha kellegi kannatusi ja surma, siis nüüdseks on taoline huvi kandunud üle näiteks filmindusse, kus inimesed siiani jälgivad põnevusega õudusfilmide jubedusi. Vahe on vaid selles, et siis toimus surmaheitlus reaalselt, kuid nüüd näideldes. Ka tehnika areng on mõjutanud kunsti. Nimelt arvutigraafika abiga on võimalik teha palju sellist, mida palja käega ei suudeta. Meil on palju rohkem eeliseid erinevateks kunstivormideks ja nende viljelemiseks kui meie esivanematel. Kultuur ei suuda püsida ilma kunstita. Läbi Kreekas asuva Polykleitose "Odakandja" skulptuuri teame me, et peeti oluliseks atleetlikku keha. Me ei teaks, millised nägid välja meie eelnevad generatsioonid või millesse nad uskusid, kui ei oleks kõik see raiutud kivisse või jäädvustatud lõuendeile. Seetõttu tulekski hoida kõike iidset, mis meil veel siiani säilinud on, et mitte eemalduda oma juurtest, millest me pärit oleme
annaabi.ee 
