KUNST MÕJUTAJANA JA MÕJUTATAVANA ESIMESE MAAILMASÕJA AJAL
kompositsioonireegleid. Soositud oli joonistuslik maalikunst. Rangelt soovituslik töö sisuks
mütoloogia, ajaloolised portreed, alltähenduslikud teosed. Kunstnikud, kes järgisid reegleid,
tagas riik neile edu. Tööde tellimused koondusid just neile ning saavutasid üldsuse seas
suurema tuntuse. Nende vastu aga sõdis ,,vastasleer", kes esindas sõltumatut kunsti. Suure
tõuke andis Napoleoni langemine, mille järel hakati üha enam kahtlema pealesurutus
väärtustes. Vastandlike kunstivooludena võib välja tuua romantismi, realismi, impressionismi,
postimpressionismi. Kui klassitsism on tuntud lihtsuse ja dünaamilisuse poolest, siis uued
tekkinud stiilid sisaldasid palju elemente, julgeid värvitoone, üllatusi ning väljendasid reaalset
elu, piiride puudumist. Kuid see ei tähendaks, et klassitsism oleks teistest mingil määral
halvem. Enamuselt tekivad uued voolud just tänu teisele kunstivoolule, millele soovitakse
ühel või teisel põhjusel vastanduda.