Kristjan Raud
Nagu kogu Eesti regivärsilises pärandis, pole ka Kalevipoja muistendites ja lauludes
kuigivõrd vihjeid kangelase välisele kujule, on kirjeldatud vaid suurust, ebaloomulikku jõudu,
häid kavatsusi ja vähest mõistust nende teostamiseks. Sajandi algul Euroopa tärkava
modernismi ühest keskusest Münchenist kodumaale saabunud Kristjan Raud valis oma
kangelaskuju loomiseks eeskujud Põhjamaade ja Soome rahvusromantilisest
kunstitraditsioonist. See on ehk ühelt poolt seletatav Põhjamaade kunsti suureduga 1900. aasta
Pariisi maailmanäitusel. Raud sinna erinevalt põlvkonnakaaslasest Ants Laikmaast raha
puudusel ei jõudnudki, seda mõjusam võis olla püüdmatu unistuse sinisära. Teisalt osutus
oluliseks kitsa rahvuslaste haritlasringi romantilisest suunatusest lähtunud äratundmine, et
valitud tee on õigeim veel olematu rahvusliku kunsti- ja kultuurielu ellukutsumiseks. Sama
annaabi.ee 
