Hetiitide kultuurist ja arhitektuurist
viie sajandi pärast arheoloogide labidad.
Tõsi küll, suurem osa nendest reljeefidest pärineb hilisemast ajast ja kujutab endast üksnes
kunagise Hetiidi impeeriumi pealinna kunsti provintslikku peegeldust. Kuid sellest hoolimata
avalduvad ka nendes väga selgesti hetiidi kunsti omapärased jooned, ja isegi niisugune inimene, kes
pole spetsialist muistse Lähis-Ida kunsti alal, ei aja neid iialgi segamini assüüria-babüloonia või
egiptuse kunstitoestega. Hetiidi üksikkunstnike üle võimutseb ühtne stiil, mille normid asetavad ka
piiri peale nende loomingulisele indivuaalsusele. Erinevalt egiptuse reljeefist on hetiidi oma sügavm
ja erinevalt assüüri-babüloonia reljeefist tugevama joonega teostatud. Selles ilmneb visab
stiliseerimistaotlus ja seejuures täiesti realistlikus maneeris. Hetiidi kunstnik alustab alati peast (mis
tuleb tal alati ka hoopis ilmekamalt välja kui muu keha) ja loob kuidagi muretult, ei tee väljagi