Kunstiteraapiate sissejuhatus raamatu "Arts therapies: A research-based map of the field" põhjal.
palju protsessi käigus tekkinud uusi seoseid ja tähendusi kõikidest eluvaldkondadest.
Jungi (1961) järgi on olemas kaht tüüpi loovust psühholoogilist ja visionäärset.
Psühholoogiline loovus tuleneb inimese teadvusest ja on mõjutatud keskkonnast, näiteks
muusik, kes mängib Bachi sonaate või kunstnik, kes maalib maastikku. Visionäärne loovus
on omane aga ainult väga vähestele andekatele ja tuleneb inimeksistentsi sügavikust.
Kuigi Jung on avaldanud kunstiteraapiatele suurt mõju, siis ei ole tema loovusekäsitlus
selles vallas siiski päris kohane. Näiteks psühholoogiline loovus ei pruugi avalduda iga
kliendi puhul. Mõni klient võib küll korrektselt matkida olemasolevaid kunstistiile või
muusikat, samas kui teise kliendi puhul korduvad seansilt seansile samad joonistused või
liigutused. Sellisel juhul puudub uudsus, mis on loovuse mõistes vajalik. Samuti tekitab
küsimusi visionäärse loovuse elitaarsus, mis ei sobi kokku kunsti laia käsitlusega.
annaabi.ee 
