Üldine Teatriajalugu I
Teater kui rahvuse
mentaalsuse levitaja, psühholoogiline teema. Kardinal Richelieu (Armand-Jean du
Plessis, 1595-1642) oli absolutismi insenär, rakendas kogu maailmas teatri vankri ette
ideoloogiline relv. Tal oli seega võimutäius. Kõik pidi olema temale kui vaatajale ääretult
selge. Pandi piir autori omavolile. Richelieu nägi, et vormid ei saa olla vaid välimised,
vaid tuleb kehtestada normid ka kunstiteadvuse siseselt. Barokk stiil kui vohava fantaasia
kehastus uues riigis enam ei kõlvanud, ideoloogiliselt vaenulik suund. Barokk stiili
kehastas Hispaania poliitiline konflikt. Klassitsism Hispaanias oli üksikute entusiastide
meelelahutus. Prantsusmaal hakatakse klassitsismi juurutama aga sunniviisiliselt. Seda
tehti mitte relvaähvardusel vaid ühiskondliku arvamuse abil. 1630nendate lõpul oli
reeglite mittejärgimine suur kultuurituse märk